Cahit Zarifoğlu elu

1940. aastal Ankaras sündinud Cahit Zarifoğlu lapsepõlv möödus isa valitsemise tõttu Kagu regiooni reisides. Tema perekonna päritolu on kaukaasia päritolu. Nad asusid Kaukaasiast pärit Kahramanmaraşi elama juba ammu. Sel põhjusel nimetab Zarifoğlu oma kodulinna Maraşiks.
Cahit Zarifoğlu hariduselu
Alghariduseelu alustas ta vastavalt Siverekis, Kahramanmaraşis ja seejärel Ankaras. Keskkoolielu alustas ta Ankaras Kızılcahamamis. Hiljem naasis ta aga Maraşi ning lõpetas seal kesk- ja keskkooli. Keskkooliaastatel kasvas huvi kirjanduse vastu ning ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosat. Selles protsessis oli tal võimalus jagada samu ridu jutukirjaniku ja luuletajatega, kelle nimedest tulevikus lugu peeti. Tema huvi kirjanduse vastu võimaldas Zarifoğlul midagi konkreetset esitada ja ta hakkas koolis välja andma ajakirja Hamle, kohtudes sõpradega, kes armastavad temasugust kirjandust.
Pärast keskkooli lõppu asus ta Istanbuli ülikooli õppima. Siin alustas ta Istanbuli ülikooli kirja teaduskonna saksa keele ja kirjanduse osakonda ning täiendas end selles osakonnas. Sel perioodil kirjutas ta palju oma luuletusi.
Ka Cahit Zarifoğlu alustas tööelu juba tudengipõlves. Ta osales erinevate opositsioonilehtede lehesekretäri ametikohal. Lisaks valmistub Zarifoğlu, kellel on võimalus kohtuda oma vanade sõpradega, vanade aegade saabudes taas ajakirja välja anda. See Açı nimeline ajakiri ilmub ainult paaritu numbrina, seda ei jätkata. Hiljem Yeni İstiklali ajalehes oma luuletused avaldanud Zarifoğlu ei eelista siin oma nime kasutada. Ta avaldas ajalehes oma luuletused, kasutades nime Abdurrahman Cem. See nimi on nii kindel, et enamik tema sõpru ei tea tema tegelikku nime, välja arvatud tema lähedane ring.
Cahit Zarifoğlu, kes avaldas oma esimese raamatu ülikoolis õppimise ajal, nimetab seda raamatut “Märgi lasteks”. Lõppkokkuvõttes lõpetab ta ülikoolielu ja seab endale eesmärgiks saada doktorikraad. Kuid kahjuks elab ta läbi aegu, mis pole majanduslikult kerge. Seetõttu peab ta hariduse pooleli jätma.
Kui Cahit Zarifoğlu lepib sõjaväeteenistusega, mille ta peab täitma, läheb ta sõjaväkke. Aastal 1976 naasis Zarifoğlu sõjaväest ja pärast seda tagasipöördumist hakkas ta koos oma sõpradega välja andma ajakirja Mavera.